Andmete kogumiseks on vaja vilja kasvatada
Lihtne ülevaade masinandmete kogumisest
Aruandluses koosneb põlluharimine numbritest. Põllupiir, pindala, tehtud tööd ja mahud, tööajad ja tootlikkused, kasutatud materjalid ning saadud saagi andmed – näitajad, mis iseloomustavad viljakasvatuse käiku ja tulemusi. Põllul tehtava kirjapanek on nii elementaarselt loogiline kui ka vajalik ning nõutav toiming. Selge, et seda saab teha märkmikus, arvutustabelites või vastavate spetsiaalsete tarkvaralahenduste ja pilveteenustega. Kõikide nende viisidega pannakse aga andmed enamasti kirja tööst lahus. Harvem kasutatakse võimalust, et tänapäevased masinad panevad andmed ise kirja vastavat tööd tehes.
Masina enda poolt andmete kogumine, kui see on tööprotsessis korraldatud, on otstarbekas mitmel moel:
Esiteks pannakse andmed kirja täpselt nende toimumise ajal ja kohal ning õigete kogustega. Nende abil saab „taastada olukorda“.
Teiseks on andmekogumine automaatne. Kui töö tehakse, tekivad ka konkreetse asukohaga seotud andmed.
Kolmandaks on alati olemas objektiivne ülevaade toimunust ja toimuvast.
Neljandaks võivad masinandmed väljenduda kaartidena. Kaardikihid annavad põldudest numbritest tunduvalt informatiivsema visuaalse ülevaate. Nende alusel saab määratleda erinevaid probleeme ja töökvaliteeti või märgata võimalusi muudatuste tegemiseks või jagada põldu piirkondadeks vastavalt mingitele erisustele või teha kerge vaevaga iseoma viljeluskatseid.
Viiendaks on masinandmete kogumisega lähedalt seotud ka muutnormiga töötlemiskaartide kasutamine külvil, väetamisel, pritsimisel. Vastava vajaduse ilmnemisel on võimalus selle kasutamiseks juba ette olemas.
Andmebaasid
Ehkki peaaegu kõik masinatootjad ja paljud vastavad teenusepakkujad nimetavad enda tootevalikusse ka andmekogumise ja andmebaasi koos teatud abistavate teenustega, on masinandmete kogumine üldjuhul jäänud muudest valdkondadest pisut kõrvale. Kuid üldine suundumus võimaluste osas on järgmine:
Oma (arvutis paiknev) tarkvara erineb pilveteenusest põhimõtteliselt järgnevates punktides:
Seega võib andmete kogumiseks masinatelt valida pilveteenuse, hankida tarkvara või valida mõlemad.
Andmekorraldus
Kogutud andmed on kasutatavad juhul, kui need on usaldusväärsed, see tähendab eelkõige nende tõrgeteta kogumist. Selleks peab olema koostatud ettevõttes vastav protseduur. See peab hõlmama juhised, ülesanded, vastutuse ja hoolduse.
Juhised
Juhised määravad ära tegevuskäigu, kuidas toimub:
Ülesanded ja vastutus
Ülesanded ja nende täitmise eest vastutuse korraldab iga ettevõte vastavalt oma töökorraldusele ja töötajate olemasolule.
Hooldus
Andmehaldussüsteem vajab toimimiseks, nagu iga teinegi tehniline süsteem, nii hooajalist kui ka perioodilist hooldust. Andmehaldussüsteem toimib juhul, kui tehtud tööd registreeritakse masinate poolt ja masinatelt saadakse nende kohta korrektsed ja pidevad andmed. Kui hoolimata korrektsest kasutamisest on andmed katkendlikud, segased, puudulikud või puuduvad, on tegemist eelkõige just andmehaldussüsteemi hooldusprobleemiga.
Hooajaeelne hooldus
See on andmekogumissüsteemile kõige olulisem protseduur. Selle käigus:
Perioodiline hooldus
Perioodiline hooldus peab toimuma, nagu nimetuski ütleb, perioodiliselt. Perioodi määrab ettevõtte struktuur ja töökorraldus. Põhiliseks eesmärgiks on minimaalne kahju seadmete või süsteemi tõrke korral.
Perioodilise hoolduse käigus:
Kokkuvõtteks
Kaardikihtidena kättesaadavad objektiivsed andmed võimaldavad põldu analüüsida ja kasutada sisendmaterjale vastavalt vajadusele konkreetsel kohal, mitte keskmisena kogu põllu suhtes. Lisaks efektiivsusele haakub see võimalus paratamatult ka praegu enam ja enam levivate roheliste ideedega - kui väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutada õiges koguses ja õigel kohal, toimub nende täielik ärakasutamine ja välditakse nii nende ülejääkide sattumist keskkonda. Ega keskkonnasaastamine erinevate sisendijääkidega ole sisuliselt midagi kuud, kui raha maha viskamine.
Lihtne ülevaade masinandmete kogumisest
Aruandluses koosneb põlluharimine numbritest. Põllupiir, pindala, tehtud tööd ja mahud, tööajad ja tootlikkused, kasutatud materjalid ning saadud saagi andmed – näitajad, mis iseloomustavad viljakasvatuse käiku ja tulemusi. Põllul tehtava kirjapanek on nii elementaarselt loogiline kui ka vajalik ning nõutav toiming. Selge, et seda saab teha märkmikus, arvutustabelites või vastavate spetsiaalsete tarkvaralahenduste ja pilveteenustega. Kõikide nende viisidega pannakse aga andmed enamasti kirja tööst lahus. Harvem kasutatakse võimalust, et tänapäevased masinad panevad andmed ise kirja vastavat tööd tehes.
Masina enda poolt andmete kogumine, kui see on tööprotsessis korraldatud, on otstarbekas mitmel moel:
Esiteks pannakse andmed kirja täpselt nende toimumise ajal ja kohal ning õigete kogustega. Nende abil saab „taastada olukorda“.
Teiseks on andmekogumine automaatne. Kui töö tehakse, tekivad ka konkreetse asukohaga seotud andmed.
Kolmandaks on alati olemas objektiivne ülevaade toimunust ja toimuvast.
Neljandaks võivad masinandmed väljenduda kaartidena. Kaardikihid annavad põldudest numbritest tunduvalt informatiivsema visuaalse ülevaate. Nende alusel saab määratleda erinevaid probleeme ja töökvaliteeti või märgata võimalusi muudatuste tegemiseks või jagada põldu piirkondadeks vastavalt mingitele erisustele või teha kerge vaevaga iseoma viljeluskatseid.
Viiendaks on masinandmete kogumisega lähedalt seotud ka muutnormiga töötlemiskaartide kasutamine külvil, väetamisel, pritsimisel. Vastava vajaduse ilmnemisel on võimalus selle kasutamiseks juba ette olemas.
Andmebaasid
Ehkki peaaegu kõik masinatootjad ja paljud vastavad teenusepakkujad nimetavad enda tootevalikusse ka andmekogumise ja andmebaasi koos teatud abistavate teenustega, on masinandmete kogumine üldjuhul jäänud muudest valdkondadest pisut kõrvale. Kuid üldine suundumus võimaluste osas on järgmine:
- Enam-vähem kõik masinatootjad pakuvad erineval moel disainitud andmehalduslahendusi.
- Pakutav andmehaldusplatvorm on lahendatud tänapäeval üldjuhul pilveteenusena.
- Antud ’pilv’ töötab teenusepakkuja margipõhiselt. See tähendab, et kõik võimalused on kasutatavad ainult sama tootja seadmete kasutamisel. Muude masinate ja seadmete kasutamisel võivad olla valikud piiratud ja andmevahetus teist marki seadmetega vajada erilähenemist.
- Pilveteenusepõhised andmelahendused võimaldavad mugavalt ja lihtsalt toimida nii, nagu tootja seda ette näeb. Individuaalne lähenemine on piiratud.
- Pilveteenusepõhine lahendus tugineb mingi ajaperioodiga seotud litsentsile ja kestab senikaua, kuni antud teenust pakutakse. Sama kehtib eraldi nn. põlluraamatuteenuseid pakkuvate pilveteenuste korral.
Oma (arvutis paiknev) tarkvara erineb pilveteenusest põhimõtteliselt järgnevates punktides:
- Tarkvara ei toimi automaatselt;
- Tarkvaral ei ole valmislahendusi, seega kasutaja saab toimida vabalt omal valikul. Ühelt poolt annab see rohkem mänguruumi, teiselt poolt on see lisatöö, mis vajab rohkem aega ja tarkvara kasutama õppimist.
- Tarkvara säilitab andmed arvutis. Üldjuhul saab seda kasutada ka pärast tarkvara tootja või vahendaja kadumist.
- Tarkvara suudab hakkama saada erinevate masinate ja pilveteenuste andmetega.
Seega võib andmete kogumiseks masinatelt valida pilveteenuse, hankida tarkvara või valida mõlemad.
Andmekorraldus
Kogutud andmed on kasutatavad juhul, kui need on usaldusväärsed, see tähendab eelkõige nende tõrgeteta kogumist. Selleks peab olema koostatud ettevõttes vastav protseduur. See peab hõlmama juhised, ülesanded, vastutuse ja hoolduse.
Juhised
Juhised määravad ära tegevuskäigu, kuidas toimub:
- masinates seadmete kasutamine andmete kogumiseks.
- juhi tegevuse peab olema lihtne ja mõistetav;
- andmekogumine ei tohi tekitada segadust ega lisatööd;
- tööde alustamine ja lõpetamine peab olema ühekordne tegevus;
- masinate poolt kogutud andmete liikumine andmebaasi;
- andmete korrastamine, arhiveerimine, jms. andmebaasitegevused.
Ülesanded ja vastutus
Ülesanded ja nende täitmise eest vastutuse korraldab iga ettevõte vastavalt oma töökorraldusele ja töötajate olemasolule.
Hooldus
Andmehaldussüsteem vajab toimimiseks, nagu iga teinegi tehniline süsteem, nii hooajalist kui ka perioodilist hooldust. Andmehaldussüsteem toimib juhul, kui tehtud tööd registreeritakse masinate poolt ja masinatelt saadakse nende kohta korrektsed ja pidevad andmed. Kui hoolimata korrektsest kasutamisest on andmed katkendlikud, segased, puudulikud või puuduvad, on tegemist eelkõige just andmehaldussüsteemi hooldusprobleemiga.
Hooajaeelne hooldus
See on andmekogumissüsteemile kõige olulisem protseduur. Selle käigus:
- korrastatakse põldude andmebaas
- korrigeeritakse põldude ja majandusüksuste nimetused;
- kustutatakse vigased kirjed;
- salvestatakse põllupiirid;
- vajadusel sisestatakse juhtide, masinate, kasutatavate materjalide andmed;
- kontrollitakse vajalike aktiveerimiste ja litsentside olukorda.
- korrastatakse seadmed (masinad):
- kustutatakse varasemad ja üleliigsed andmed;
- seadistatakse arvestushooaeg;
- vabastatakse maksimaalselt mälu;
- uuendatakse tarkvara;
- kontrollitakse toidet ja juhtmestikku.
- korrastatakse mäluseadmed (kui on kasutusel, tavaliselt nn. USB mälupulgad):
- teisaldatakse andmed
- formaaditakse mäluseade
- kui on vaja, paigaldatakse mäluseadmele seadistusfail.
- korrastatakse andmebaas (pilveteenus või tarkvara)
- korrigeeritakse nimetused, eemaldatakse mittevajalikud kirjed;
- määratakse üksused algavaks hooajaks;
- arhiveeritakse andmebaas;
- uuendatakse tarkvara.
Perioodiline hooldus
Perioodiline hooldus peab toimuma, nagu nimetuski ütleb, perioodiliselt. Perioodi määrab ettevõtte struktuur ja töökorraldus. Põhiliseks eesmärgiks on minimaalne kahju seadmete või süsteemi tõrke korral.
Perioodilise hoolduse käigus:
- laaditakse andmed masinast või andmekandjalt andmebaasi;
- kui andmete allalaadimine toimub automaatselt, kontrollitakse andmete ülekandmise terviklikkust:
- kontrollitakse vaba mäluruumi andmesalvestusseadmetel;
- arhiveeritakse andmebaas eraldiseisvale mälukandjale (muu arvuti, server, kõvaketas, ’pilv’)
Kokkuvõtteks
Kaardikihtidena kättesaadavad objektiivsed andmed võimaldavad põldu analüüsida ja kasutada sisendmaterjale vastavalt vajadusele konkreetsel kohal, mitte keskmisena kogu põllu suhtes. Lisaks efektiivsusele haakub see võimalus paratamatult ka praegu enam ja enam levivate roheliste ideedega - kui väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutada õiges koguses ja õigel kohal, toimub nende täielik ärakasutamine ja välditakse nii nende ülejääkide sattumist keskkonda. Ega keskkonnasaastamine erinevate sisendijääkidega ole sisuliselt midagi kuud, kui raha maha viskamine.